Info  

  Põllutehnika  

  Fotogalerii  

  Lingid  

  Paide teehöövlid  
Traktorid
Teraviljakombainid
Söödavarumismasinad
Kivikoristusmasinad
Taimekaitsepritsid
Väetiselaoturid
Külvikud
Autod
Laadurid, ekskavaatorid
Vanad fotod
Adrad

Otsingusõna(d):

B 550 + B 601

1985. aastal sai Põlva kolhoos Saksa DV kombinaadi "Fortschritt" valmistatud 8-hõlmalise poolrippadra B 550 koos künnijärgse mullaharimisriistaga B 601. Kõnealused riistad on ette nähtud töötamiseks traktoriga K-700, K-700A või K-701.
Haardelaius on 280 cm, mida on võimalik ka 40 cm võrra vähendada. Iga hõlma ees on ketasnuga ja eelsahk. Adra raam koosneb kahest liigendiliselt ühendatud osast, mis võimaldab hästi kopeerida põllu pinda. Hõlmad on varustatud hüdropneumaatiliste kivikaitsmetega. Adral on kolmnurkne kiirhaakeseade.

Adraga komplektis töötava mullaharimisriista B 601 põhiosaks on ketasrull, mille tööorganid asuvad kahes reas, kusjuures tagumised paiknevad eesmiste vahekohtades. Ketasrulli järele käib tähtrulläke või mõni teine pindmist mullakihti töötlev tööorganite komplekt.

Adraga oli kaasas ainult kaks komplekti teri. Künti seni, kuni need otsa said. Pärast seda jäi suur künnikombain mitmeks aastaks seisma. 1989. aastal korrastasid tehase esindajad adra Aravetel peetud (viimasteks nõukogudeaegseteks!) vabariiklikeks künnivõistlusteks. Võistlustel kündis sellega K-700/701 klassis väljaspool üldarvestust tehase traktorist-katsetaja Berndt Grille.

Põlva kolhoosi toonane esimees Mati Koosa: "Meie (s.t. tollase Nõukogude Liidu päritolu - toim.) adra hind algab tuhandest rublast. Meil arvel olev kõige kallim kodumaine (NSV Liidus toodetud - toim.) ader PGP-7-40 maksab 1765 rubla. "Fortschritt`i" ader istub meil bilansis 9405 rublaga. Niisugust rahahunnikut seisma jääva adra eest välja anda ei tasu. Olgu garanteeritud vajalik kogus varuosi!"

Aseesimees Vello Jaakson: "Künd oli hea. Kohe sai külvikuga peale minna. Kuid saime künda ainult 138 ha. Vahetuses künnab hoolas mees 10...12 ha. Ainult üheks hooajaks niisugust atra osta ei jõua."

Vaneminsener Enno Kelt: "Ader on kvaliteetne ja kui sakslased ise ta tööle panid, siis pidas vastu ja kündis väga hästi, valmistas mulla külviks ette. Traktoril on seda kergem vedada kui meie kultuurhõlmadega atra. Näituse demonstratsioonkünni jaoks tegid firma esindajad selle adra korda. Loodame, et saame jälle 138 ha ära künda. Mis edasi saab, seda ei tea. Selle adra jaoks on vaja suuri, ennekõike aga korrapäraseid põllutükke. Kündma tuleb saata (väiksema traktori ja adraga - toim.) veel teinegi mees, kes põllu otsad ja nurgad, sopid ja käänukesed ära künnab. Kui meil endil firmaga otsesidemed oleksid, siis võib majandis üks niisugune ader olla. Niikaua aga, kuni juppide saamine käib Moskva kaudu, pole seda atra küll mõtet soetada."

Teadaolevalt jäi Põlva kolhoosis töötanud ader Eestis ainueksemplariks. Selle edasine saatus pole teada.

Refereeritud Põlva kolhoosi tolleaegse peainseneri Esper Pruuli artiklist "Põlva kolhoosis töötab Saksa DV künniagregaat" (Sotsialistlik Põllumajandus nr. 18, 1986). Tsitaadid Reeno Neeringu artiklist ""Fortschritt" pakkus mullaharimisriistu" (Põllumajandus nr. 3, 1989).


B 550 Põlva kolhoosis.
B 550 Põlva kolhoosis.
Foto: K. Kuusik
Künnijärgse mullaharimise riist B 601.
Künnijärgse mullaharimise riist B 601.
Foto: A. Moor
B 550 + B 601
B 550 + B 601
Foto: Tehase prospekt