Info  

  Põllutehnika  

  Fotogalerii  

  Lingid  

  Paide teehöövlid  
Traktorid
Teraviljakombainid
Söödavarumismasinad
Kivikoristusmasinad
Taimekaitsepritsid
Väetiselaoturid
Külvikud
Autod
Laadurid, ekskavaatorid
Vanad fotod
Adrad

Otsingusõna(d):

Traktorid : Minski traktoritehas (Минский Tракторный Завод/МТЗ)

Minski traktoritehase põhitoodanguks on alates 1953. aastast olnud veojõuklassi 1,4 t (14 kN) kuuluvad universaalsed vahelharimistraktorid. Rajatava tehase esimeseks toodanguks 1948. aastal oli aga hoopiski sooader 2PF-55.

Aastatel 1950-1951 toodeti 9 kuu vältel roomiktraktorit KD-35, mille valmistamine hiljem jätkus Lipetski traktoritehases. Minskis jätkus aga traktorile KD-35 paigaldatava mootori (võimsus 37 hj.) valmistamine Lipetski tehase jaoks. Sama mootorit kasutati ka loodaval universaalsel vaheltharimistraktoril, mille konstruktsiooni kallal tehase konstruktorid töötasid juba alates 1948. aastast. Traktor oli välja töötatud kahes modifikatsioonis: MTZ-1 teineteise ligidal asuvate esiratastega (pikavarreliste kultuuride vaheltharimiseks) ja MTZ-2 samas jäljes veerevate esi- ja tagaratastega. Traktorid olid varustatud sõltumatu lülitusega jõuvõtuvõlliga, hüdraulilise rippsüsteemiga rippriistade tõstmiseks ning äravõetava reguleeritava haakeseadmega. Traktori MTZ-2 käigukast võimaldas 5 käiku edaspidi ja 1 käigu tagurpidi, tema suurim kiirus oli suhteliselt väike - 13 km/h. Temaga agregaaditavate põllutööriistade arv aga ei ületanud paarikümne piiri. Nimetatud traktorite seeriatootmine algas 1953. aasta 14. oktoobril.
1950.-te aastate keskpaigaks hakkas traktori MTZ-2 konstruktsioon üha kasvavatele nõudmistele jalgu jääma, kusjuures üheks peamiseks puuduseks oli suhteliselt väike transpordikiirus - 13 km/h.

Nii ilmusid perioodil 1955-1956 traktori MTZ-2 moderniseerimise tulemusena traktorid MTZ-5 (1956), MTZ-5L ja MTZ-5M (1957). Võrrelduna traktoriga MTZ-2, oli traktoril MTZ-5 kasutusel suurema võimsusega ja ökonoomsem mootor, sõltumatu lülitusega jõuvõtuvõll ning lahusagregaatne, s.t. väljaviidavate silindritega hüdrosüsteem.

1950.-te aastate lõpul moderniseeriti nimetatud traktoreid veel ning alates 1959. aastast toodeti traktoreid MTZ-5LS ja MTZ-5MS. Täht "S" (originaalis slaavi täht) traktorite markeeringus tähendas "skorostnoi", s.t. kiirtraktor. Mudelitel -MS ja -LS tõsteti mootori võimsust kuni 48 hj.-ni senise 45 hj. asemel. Nimetatud traktoritel oli kasutusel 10-käiguline käigukast (10 käiku edaspidi ning kaks tagurpidi) ning see võimaldas traktoritel liikuda kiirustel 1,93 kuni 22 km/h.

Aastatel 1959 kuni 1961 toodeti ka vedava esisillaga traktoreid MTZ-7, MTZ-7L, MTZ-7M, MTZ-7LS ning MTZ-7MS. Traktori MTZ-7 esimestel katseeksemplaridel oli kasutusel sõjaväe maastikuauto GAZ-67 esisild, mis aga hiljem selle ebapiisava tugevuse tõttu asendati veoauto GAZ-63 omaga. Nimetatud traktorite puuduseks aga olid ebapiisav kliirens esisilla keskosa all ning esisilla rööpme (jooksulaiuse) ebapiisav reguleerimisulatus. Eeltoodud puuduste tõttu oli raskendatud kõnealuste traktorite kasutamine kultuuride vaheltharimiseks.

Ligikaudu samal perioodil - 1950.-te aastate lõpp-1960.-te algus - alustati kabiinide valmistamist traktoritele Belaruss paigaldamiseks.
Paralleeleselt traktori MTZ-5 modifikatsioonide tootmisega, 1956. aastal, algas uuetüübilise traktori MTZ-50 projekteerimine. Traktori MTZ-50 esimesed katseeksemplarid valmisid 1958. aastal. Uus traktor oli varustatud 55-hj. diiselmootoriga ning esimesena Minski traktoritehase toodangust ka hüdraulilise roolivõimendiga. Traktoril oli 9-käiguline käigukast, mis võimaldas traktoril liikuda kiirusega 1,65 kuni 25 km/h. Traktori MTZ-50 seeriatootmine algas 1963. aasta maikuus, 1964. aastal lisandus vedava esisillaga mudel MTZ-52.
Et aga üleminek traktorite MTZ-5LS ja MTZ-5MS tootmiselt traktorite MTZ-50 valmistamisele oleks sujuv, ilma tootmist katkestamata, toodeti alates 1962. aasta 5. jaanuarist üleminekumudelit MTZ-50PL, mis kujutas endast kombinatsiooni traktori MTZ-50 käiguosast ning traktori MTZ-5LS/-MS mootorist D-48, mille võimsus oli forsseeritud kuni 50 hj.-ni senise 48 hj. asemel.

Siinkohal olgu ka märgitud, et Minski traktoritehase üle minnes traktorite MTZ-50PL, hiljem aga MTZ-50 ning MTZ-52 valmistamisele, anti seni toodetud traktorite MTZ-5LS ja MTZ-5MS tootmine üle Ukrainas Dnepropetrovskis asuvale Lõuna Masinaehitustehasele (selle tehase toodetud hilisemad traktorimudelid on tuntud kaubamärgi JuMZ all), kus nende tootmine jätkus veel kümmekonna aasta kestel, kuni 1970.-te aastate alguseni.

Traktori MTZ-50 modifikatsiooniks oli veel alates 1969. kuni 1977. aastani toodetud puuvilla viljelemiseks mõeldud traktor MTZ-50H, mille tootmine seejärel anti üle Taškendi traktoritehasele.

1970. aasta 3. detsembril omistati traktoritele MTZ-50 ja MTZ-52 riiklik Kvaliteedimärk. 1971. aastal valmis traktori MTZ-80 katseeksemplar ning kolme aasta möödudes, 1974. aastal, alustati selle seeriatootmist, veidi hiljem lisandus ka vedava esisillaga traktor MTZ-82. Nimetatud traktorid on varustatud 4-silindrilise vesijahutusega diiselmootoriga D-240, mille võimsus on 75 hj. Traktorid on varustatud lahusagregaatse hüdrosüsteemiga, sõltumatu ja sünkroonse jõuvõtuvõlliga, haakeseadmega ja väljaviidavate hüdrosilindritega.
Moderniseeritud traktorite MTZ-100 ja MTZ-102 seeriatootmiseni jõuti 1980.-te aastate lõpul. Nimetatud trakrorite põhiliseks erinevuseks traktoritega MTZ-80 ja MTZ-82 võrreldes on turbolaaduriga varustatud mootori D-245-206 (võimsus 100 hj) ja poolautomaatse, koormuse all lülitatava käigukasti kasutamine.
Alates 1980.-te aastate keskpaigast toodeti ka kaherattalist väiketraktorit MTZ-05.

Ka käesoleval ajal on tehase põhitoodanguks traktorid. Vaata lisa tehase kodulehelt!


 МТЗ-2

Image Hosted by ImageShack.us

 МТЗ-5, МТЗ-7

Image Hosted by ImageShack.us Image Hosted by ImageShack.us

 МТЗ-50/-52

Image Hosted by ImageShack.us

 МТЗ-80/-82

Image Hosted by ImageShack.us

 МТЗ-05

1-silindrilise bensiinimootoriga varustatud motoblokki MTZ-05 hakati individuaalaiapidajatele müüma 1980.-te aastate keskel.