Info  

  Põllutehnika  

  Fotogalerii  

  Lingid  

  Paide teehöövlid  
Valga Juko 4000
Saxonia A 761
Saxonia A 201

Otsingusõna(d):

Külvikud : Valga Juko 4000

Eesti Maaviljeluse Instituudis katsetati 1980.-te aastate esimesel poolel ja keskel mitut nn. kodumaist ning ka Soome, Rootsi ja Taani päritolu teravilja ja mineraalväetise põimkülvikut eesmärgiga leida sobiv masin, mille tootmist saaks korraldada meie vabariigis koostöös masinat valmistava firmaga. Katsetuste tulemusena osutus sobivaimaks Soome firma Juko põimkülvik Juko 4000.

Esimesed Soome päritolu teravilja ja mineraalväetise põimkülvikud Juko 4000 ilmusid meie vabariigi põldudele 1983. aasta paiku ning paralleelselt osteti sama tööpõhimõttega külvikuid katsetamiseks ka teistelt Soome ja ka Rootsi firmadelt. Et Juko 4000 vastas kõige enam intensiivtehnoloogia nõuetele ja ka meie vabariigi oludele, siis läbirääkimiste tulemusena toonase Eesti NSV väliskaubandusministeeriumi ja Soome põllutöömasinaid tootva firma Juko vahel sündis koostööleping: külvikuid hakati tootma koostöös nimetatud firmaga Valga EPT-s, kusjuures tööde vahekord oli ligikaudu pooleks.
Esimesed kaks täiskomplektsuses külvikut (näidised) ja kolme detailid jõudsid Valga EPT õuele 1986. aasta 5. augustil; nendel kolmel puudusid agregaadid, sõlmed ja detailid, mis tuli valmistada Valga EPT töömeestel. Kolm esimest külvikut said valmis sama aasta 25. augustiks, kusjuures töös osalesid konsultantidena ka firma Juko esindajad.
Soomest tarniti külviku suurt valmistamistäpsust nõudvad koostud, nagu näiteks väljakülviaparaadid, aga ka näiteks kõik külviku plastosad. Valga EPT töömeeste teha jäid aga suuregabariidilised ja materjalimahukad osad, nagu näiteks külviku raam, veotiisel, aga ka reguleerimismehhanismid jm.
Valga EPT-s oli ettevõtmise hingeks juhataja asetäitja tootmisalal Jaan Balodis; vahetus töös osalesid konstruktor Juhan Tomson, instrumentaalluksepp-keevitaja Kustas Uhtjärv ja keevitaja Arvo Pillai.

Külviku Valga-Juko 4000 (nimes kaks sõna tähendavad koostööpartnereid ja number külviku haardelaiust - 4000 mm ehk 4 meetrit) põhiline erinevus seni meie majandites kasutatud külvikutest seisnes selles, et koos teradega viidi paikselt mulda ka kombineeritud mineraalväetis, mis juhiti teradest sügavamale ja terareast pisut kõrvale niimoodi, et pinnases moodustus väetiselint. Nii väetise- kui ka terakoguste viimine külvinormiga vastavusse oli seniste külvikutega võrreldes märksa lihtsam ning terad läksid mulda tõepoolest sellele sügavusele, millele agregaat välja reguleeritud.
Juba esimeste külvikute katsetamisel aga märgiti vajadust varustada agregaat ka markiiriga.
Nagu eespool juba märgitud, on külviku töölaius 4 meetrit. Sellele laiusele on kahte ritta paigaldatud 32 sahkseemendit vahekaugusega 12,5 cm ja samuti kahte ritta 16 tööorganit väetise muldaviimioseks vahedega 25 cm. Viimased kujutavad endast S-vedrupiide külge kinnitatud väetisejuhasid. Tööorganid harivad mulla ja viivad väetised seemneridade vahele vajalikule sügavusele. Niisiis viiakse väetis mulda lokaalselt üle kahe seemnerea. Külviku 810 dm3 suurusesse külvisekasti mahub 650 kg seemet. Roostevabast terasest väetisekast on suurem, mahutavusega 1340 dm3, mis vastab 1340 kg väetisele. Soovimatute lisandite kastidesse sattumise vältimiseks on mõlemad kastid kaetud võrkrestidega. Külvikul on eraldi külviaparaadid seemne ja väetise jaoks.
Järelveetav külvik toetub raami vahendusel käiguratastele. Külviku gabariitlaius on 5,21 m. Agregaadi liikumiseks teedel on ette nähtud transpordirattad ning parempoolse käiguratta küljes puksiirsang. Hoiatati, et agregaadi purunemise ning deformatsioonide vältimiseks võib külvikut transpordiasendis vedada ainult tühjendatud külvise- ja väetisekastidega. Tühja külviku mass on 1650 kg.
Külvise ja väetise sisselaaditavat mahtu võib jälgida kastidesse kleebitud mõõteskaalade järgi. Töötamisel näeb traktorist nivoode langust ujuki põhimõttel töötavate näiturite abil.
Külviku seemendite taga paiknevad plastist tihendusrullid, mis 2,5 cm laiuselt seemneridade kohalt tihendavad mulda, soodustades sellega seemnete idanevust.

1987. aasta kevadkülvil töötas meie vabariigi majandites juba 53 külvikut Valga-Juko 4000.
Külvikute ekspluatatsioonis tekitas algul probleeme nii põimkülviku jaoks sobiliku kvaliteediga väetise kui ka selle külvikusse laadimiseks sobilike laadurite puudumine. Püüti kasutada mitmesuguseid autolaadureid, kuid mõnedes majandites laaditi väetis külvikusse isegi käsitsi.
Rearullid aitasid seemnete ühtlasele tärkamisele oluliselt kaasa. Mõnes majandis leiti siiski, et kitsastest ja jäikadest rearullidest oleksid paremad elastsed ja laiemad rearullid; paraku aga olnuksid viimased ka kallimad.

Neist aegadest on möödunud ligemale 20 aastat ja meie põldudel ei ole enam haruldased tehniliselt märksa täiuslikumad külvikud. Siiski võib hea õnne korral mõne taluniku põllul töötamas kohata veel ka neid Nõukogude Liidu lõpuaastail Eesti ja Soome ühistöö viljana valminud põimkülvikuid.

Koostatud ajakirjas Sotsialistlik Põllumajandus aastail 1986-1988 ilmunud materjalide põhjal.



<<12>>

29.04.2007
29.04.2007
Foto: Silver Kuik
29.04.2007
29.04.2007
Foto: Silver Kuik
29.04.2007
29.04.2007
Foto: Silver Kuik
Ajakiri Sotsialistlik Põllumajandus nr. 15, 1987
Ajakiri Sotsialistlik Põllumajandus nr. 15, 1987
Ajaleht Rahva Hääl, 11.12.1986
Ajaleht Rahva Hääl, 11.12.1986
Foto: T. Volmer
1986
1986
Foto: Ajakiri Sotsialistlik Põllumajandus